Tuesday 28th of September 2021

 
Nikolai Rimski-Korsakov PDF Prindi Saada link
Kolmapäev, 30 Detsember 2009 22:15

Nikolai Rimski-Korsakov sündis Tihvinis, Novgorodi lähedal, 18.märtsil 1844.a. ja suri 21.juunil 1908.a. Ljubenski mõisas, Luuga lähistel.

Nikolai Rimski-Korsakov oli kuulus vene helilooja ja muusikaõpetaja. 1856-1862 teenis ta Mere Akadeemias, Sankt Peterburis. 1861 tutvus noor Rimski-Korsakov Mily Balakireviga ja ühines grupi noorte heliloojatega, keda hiljem teatakse kui “Võimas Rühm”. Rühm, mida juhatas Balakirev, pööras peatähelepanu vene rahvamuusika, vene rahvalaulu ja vene muinasjuttude kasutamisele oma loomingus.

 

1862.a. tegi Rimski-Korsakov läbi 3-aastase merepraktika, mille käigus külastas ta ka Ameerikat. Laeval lõpetas ta ka oma esimese sümfoonia. Tagasi jõudes Peterburi 1856.a. vaatas ta koos Balakireviga oma teose üle ja selle esiettekanne toimus juba samal aastal.

 

1871.a. lahkus tulevane helilooja mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Seal avastas ta, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja nii õppis ta iseseisvalt kontrapunkti, harmooniat ja muusikalisi vorme. Lõpuks sai temast üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid. Tal oli mitmeid õpilasi, kes ka ise said kuulsateks heliloojateks (Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev).

 

Rimski-Korsakov redigeeris ja vaatas üle Modest Mussorgski ja Aleksander Borodin, kompositsioone, mis olid nende surma tõttu pooleli jäänud. Samuti on Borodini “Vürst Igori” esitusel harilikult just see versioon, mille on lõpetanud Rimski-Korsakov koos vene helilooja Aleksander Glasunoviga.

 

Tema sümfooniline süit “Šehrezade” on üks kõige populaarsemaid orkestriteoseid. Rimski-Korsakov sai kuulsaks rikkalike orkestrihelide kokkusulatamisega, näiteks “Hispaania cappriccio”. Ta kasutas oma 15 ooperist mitmes vene folkloori ja ajalugu, kuid ainult ühte, “Kuldkikas”, lõpetatud 1907, saatis rahvusvaheline edu. Aga tema ooperid “Lumivalguke” (1882) ja “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” (1900) on Venemaal siiani edukad.

 

Rimski-Korsakov elas elu, mida on võimatu ette kujutada väljaspool Tsaari-Venemaad. Ta oli ametisse määratud mereväe ohvitser ja suuresti iseõppinud muusik. Rimski Korsakovi teiseks tähtsaks tegevusalaks oli muusikapedagoogiline töö. Ta töötas Peterburi Konservatooriumis 37 aastat, millest viimased aastad ka rektorina.

 

Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba.

 

Peterburi Konservatoorim kannab Rimski-Korsakovi nime.

 

Looming

 

Ooperid (15)

 

“Pihvalanna”

“Lumivalguke”

“Jõuluöö”

“Sadko”

“Muinasjutt Tsaar Saltanist”

“Surematu Kaštšei”

“Kuldkikas”

“Ilja Muromets”

 

 

Orkestriteosed

 

3 SĂĽmfooniat

Sümfooniline teos “Sadko”

Teosed sõjaväeorkestrile

Orkestriteos Hispaania Capriccio

Sümfooniline süit “Šehrezade”, “Mlada”, “Jõuluöö”

 

Kammermuusika

 

5 keelpillikvartetti

teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile

Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875).

Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja EtĂĽĂĽd 1878.

Op.7. 6 fuugat klaverile (1875).

 

 

Vokaalmuusika

Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866).

 

 

Kasutataud tarkvara Joomla!. Designed by: Free Joomla 1.5 Template, dns zone. Valid XHTML and CSS.