Tuesday 28th of September 2021

 
Robert Schumann PDF Prindi Saada link
Kolmap├Ąev, 30 Detsember 2009 22:16

Robert Schumann on ├╝ks suuremaid saksa komponiste XIX sajandil. Ta on k├Áige eredam kunstniku-romantiku t├╝├╝p, kelle loomingus peegelduvad saksa romantismi ideelised vastur├Ą├Ąkivused. Schumann oli v├Ąga mitmek├╝lgne isiksus: suur komponist, v├Ąljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik.

T├╝├╝pilise romantikuna oli ta vastuoluline kuju. ├ťhest k├╝ljest oli ta tuline v├Áitleja progressiivsete kunstiideaalide, kunstit├Áe ja rahvalikkuse eest, mis avaldub eriti ta kriitiku tegevuses. teisest k├╝ljest- p├Árgates kokku tegelikkuse raskustega, p├Ágenes ta sellest, nagu kartes tegelikkuse raskusi ja l├Ái omaette fantastiliste unistuste maailma. Samal ajal, kui ta kunstis oli uute novaatorlike ideede pooldajaks, p├╝├╝dis ta ├╝hiskondlik-poliitilistest k├╝simustest eemale hoiduda (paljus on see seotud Schumanni haigusega- n├Ąrvidega, kuna Schumann suri vaimuhaiglas).

Schumanni looming ei ole heroiline, k├Áikjal on ta ikkagi l├╝├╝rik, k├Áikjal k├Álavad inimese tunded, mis sageli on edasi antud suure dramaatilise s├╝gavusega. Schumann ├╝tles: "M├Áistus eksib, tunded- mitte kunagi". See v├Ąljendab tema kui romantiku suhtumist nii enda, kui ka teiste loomingusse.

Schumanni romantika pole salap├Ąraselt m├╝stiline, ta on seotud inimese ja teda ├╝mbritseva eluga, olles sageli autobiograafilise t├Ąhendusega.
Vene heliloojad on alati armastanud Schumann loomingut ("V├Áimas r├╝hm" ja T?aikovski). Eriti armastas teda T?aikovski, kellele Schumanni looming oli eriti l├Ąhedane (T?aikovskil oli kaks suurt lemmikut: Mozart ja Schumann). T?aikovski hindas Schumanni siirust ja tunnete ehtsust, mis oli vaba v├Ąlisest virtuooslikkusest. T?aikovski, v├Árrelnud Schumanni ja Beethovenit, kirjutas Schumanni loomingu kohta j├Ąrgmist: "Selles me leiame vastukaja neist salap├Ąraselt s├╝gavaist protsessidest meie hingeelus, neist kahtlustest, meeleheitest ja tungist ideaalile, mis panevad tormitsema kaasaegse inimese s├╝dame".

Schumanni muusikale ongi omane suur tunnetev├Ąljendus, nn. "Schumann`lik hoog" oma kirgliku tunglevusega ja sellep├Ąrast ei j├Ąta ta kunagi kuulajat k├╝lmaks.

Nii Schumanni elu kui ka loominguline tee oli v├Ąga traagiline. See oli v├Áitlus k├Áigiga, ka iseendaga (v├Áitlus emaga elukutse valiku p├Ąrast, kuna ema tahtis temast teha juristi; v├Áitlus ├Áiguse p├Ąrast abielluda armastatud neiuga; v├Áitlus endaga p├Ąrast seda, kui k├Ąevigastus purustas unistused pianistikarj├Ą├Ąrile; v├Áitlus tagurlike kriitikutega; v├Áitlus oma loomingu tunnustamise eest; v├Áitlus areneva n├Ąrvihaigusega, millele ta l├Ápuks siiski alla j├Ąi).
Schumanni elust


Schumann s├╝ndis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsep├Álves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele p├╝henduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu s├╝ndiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolip├Álves olevat Schumann loonud kaas├Ápilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid.
Isa surm 1826. a. l├Ái segi Schumanni plaanid saada professionaalseks muusikuks, sest ema soovil pidi ta 1826. a. astuma Leipzigi ├╝likooli juurat ├Áppima. Leipzigis tutvus Schumann tuntud klaveripedagoogi Friedrich Wieckiga ja selle t├╝trega, imelapse ja p├Ąrastise kuulsa pianisti Clara Wieckiga.
Schumann hakkas innukalt t├Ąiendama oma klaverim├Ąngutehnikat ja alates 1830. a. p├╝hendus t├Ąielikult muusikale. Suurt m├Áju avaldas noorele muusikule kontserdil kuuldud Paganini virtuooslik viiulim├Ąng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse m├Ąngutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanip├Ąrasest s├╝steemist ja tagaj├Ąrjeks oli k├Ąevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarj├Ą├Ąrile.
T├Ąnu sellele puhkes aga ├Áitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks ├Áitseajaks. Puhanguliselt t├Â├Âtava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid.

"Liblikad" (1831) , "S├╝mfoonilised et├╝├╝did" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsb├╝ndlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema t├Ąhtsaimad klaveriteosed sellest ajast.

Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli p├╝hendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta n├Ągi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt v├Áidelda oma p├Áhim├Átete eest, otsustas Schumann koos l├Ąhedaste s├Ápradega alustada muusikaajakirja v├Ąljaandmist. M├Áte sai teoks ja 1834. a. ilmus Leipzigis "Uue muusikaajakirja" esimene number. Seda ajakirja toimetas Schumann k├╝mme aastat peaaegu ├╝ksinda, olles ise ka peamiseks artiklite autoriks. Ajakirjal oli kindel ideeline suund: v├Áidelda tagurlike ja pealiskaudse muusika vastu ning abistada ja innustada noori talente. Kriitika k├Árval ei unustanud ka esteetilisi probleeme.

1838. a. asus Schumann Viini, et siin oma majanduslikku olukorda parandada.
Viinis viibimine ei m├Â├Âdunud Schumannile kasutult: ta leidis siin terve seeria Schuberti senitundmatuid k├Ąsikirju (Schubert suri 1828.a.) ja ├Ąsjaleitud C-duur s├╝mfoonia kanti esmakordselt ette Leipzigis 1839. a.

1840. a. sai Clara Wieck t├Ąisealiseks ja vana Wiecki vastuseisule vaatamata teostus tema abielu Schumanniga. See aasta, ├Ánnelikem Schumanni elus, on l├Ąinud ajalukku "Schumanni laulude aasta " nime all. Klaver, helilooja senine loomingukaaslane, j├Ąi ta kavatsustele liiga kitsaks ja uus loominguline puhang t├Ái aasta v├Ąltel ├╝le 100 laulu, nende seas ka t├Ąhtsamad ts├╝klid "Luuletaja armastus" (16 laulu Heine tekstidele), "Naise elu ja armastus" (8 laulu Chamisso tekstidele), "Mirdid" (26 laulu mitmete poeetide tekstidele) jt.

Schumann laiendas veelgi oma loominguringi. 1841.a. valmis esimene (B-duur) nn. "Kevads├╝mfoonia", instrumentaalmuusika teosed. 1843.a. esitati esmakordselt ta oratoorium "Paradiis ja Peri", mille kohta autor ise m├Ąrkis:" Minu oratoorium pole m├Ą├Ąratud palvesaalile, vaid r├Á├Ámsatele inimestele!". Kui 1843. a. asutati Leipzigi konservatoorium, asus Schumann Mendelssohni kutsel sinna ├Áppej├Áuks. Sajandi 40-ndate aastate algus oli ├╝ldiselt ta muusikalise tegevuse k├Árgperioodiks.

Schumann oli eelk├Áige l├╝├╝rik, kelle fantaasia oli seotud inimese m├Átte- ja tundevarjunditega, millele tuginenski ta loomingu paremik. N├╝├╝d aga, kui ta asus t├Â├Âle s├╝mfoonia, oratooriumi ja ooperi valdkonnas, ei j├Ątkunud s├╝gavaks sisuks ainult ├╝ksikisiku seesmisist elamusist, oli tarvis laia filosoofilist haaret. Schumann oma sisemuses tundis ja kartis seda, v├Áib ├Âelda, et Schumann kartis oma n├Árkusi, muutus isegi umbusklikuks oma ande vastu ja see saigi temale saatuslikuks.

Suur t├Â├Âkoormus v├Ąsitas ta n├Árku n├Ąrve. Sooviga p├╝henduda ainult loomingule andis ta k├╝mme aastat toimetatud muusikaajakirja ├╝le teistele ja seoses kontsertreisiga Venemaale 1844. a. , loobus ka t├Â├Âst konservatooriumis.
Reisil Peterburi l├Ąks Schumannide tee l├Ąbi Eesti. Pikem peatus oli Tartus, kus Clara andis kolm kontserti, mis v├Áeti vaimustatult vastu. Kirjeldades reisip├Ąevikus teist kontserti 23.(11.) veebr. 1844. a., m├Ąrgib Clara Schumann: "... k├Áikjal kostsid h├╝├╝ded:"Veel ├╝ks kontsert!". Ainult p├Ąrast lubadust anda kolmas kontsert sain ma lahkuda saalist ...".
Venemaal esines Schumann juba t├Ásiseid terviseh├Ąireid. J├Áudnud tagasi Leipzigi, soovitasid arstid talle puhkust ja rahu. Uueks elukohaks sai vaikne Dresden, kus kuni 1850. aastani kestis k├╝llalt innukas loominguline tegevus, eriti muusikaliste suurvormide alal: ainuke ooper "Genoveva" (1848), muusika Byroni "Manfredile" (1849) jt. Tegeldes kooridirigeerimisega, kirjutas ta ka koorile. Kui Dresdenis puhkesid 1849. a. revolutsioonilised s├╝ndmused ja linnas algasid v├Áitlused barrikaadidel (millest muide aktiivselt v├Áttis osa kuulus ooperikomponist Richard Wagner, kes hiljem sellep├Ąrast pidi ?veitsi p├Ágenema), lahkus Schumann linnast.
Vaatamata sellele, et ta loomingus esines m├Áningaid revolutsioonilise meeleoluga laule, ei suutnud haige helilooja poliitilist ├╝ksk├Áiksust muuta.

1850. a. asumisega D├╝sseldorfi linnadirigendi kohale, algas Schumanni luigelaul. Loomingulised plaanid olid paljut├Áotavad ja laiahaardelised, ta t├Â├Âtas intensiivselt, nagu aimates peatset l├Áppu. Viimaks ometi oli saabunud aeg, mil ta looming hakkas leidma tunnustust, kuid saabus ka katastroof. 1854. a. varakevadel, meeltesegadushoos tegi Schumann enesetapukatse, h├╝pates Reini j├Ákke. Ta p├Ą├Ąsteti kalurite poolt ja viidi arstide n├Áuandel peagi Bonni l├Ąheduses Endenichi ps├╝hhiaatriaravilasse. Loominguline tee oli l├Áppenud.

Schumann suri Endenichis 29. juulil 1856. a.
Schumanni looming

Schumanni looming on arvuliselt suur ja k├╝llaltki mitmek├╝lgne.

1. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale k├Ąele, neist t├Ąhtsamad:


a) kahele k├Ąele:
"Liblikad" (op.2,1831), "S├╝mfoonilised et├╝├╝di" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834-36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsb├╝ndlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op.15, 1838), "Kreisleriana" (op.16, 1836), "Viini karneval" (op.26, 1839), "Noorte album" op.68, 1848), "Metsastseenid" (op.82, 1849);

b) neljale k├Ąele:
"Idamaised pildid" (op.66, 1848), "Ballistseenid" (op.109, 1851), "Laste ball" (op.130, 1853) jt.
2. S├╝mfooniline muusika ja kontserdid: 4 s├╝mfooniat, seitse avam├Ąngu, 3 kontserti orkestri saatel (klaveri-, viiuli- ja tsellokontsert).

3. Kammerteosed: 3 keelpillide kvartetti, kvintett ja kolm triot.

4. Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile Neist t├Ąhtsamad ts├╝klid: "Laulu ring" (op.24, 1840 - 9 laulu Heine tekstidele), "Mirdid" (op.25, 1840 - 26 laulu mitmesuguste poeetide tekstidele), "Luuletaja armastus" (op.48, 1840 - 16 laulu Heine tekstidele), "Naise elu ja armastus" (op.42,1840 - 8 laulu Chamisso tekstidele), "Laulu ring" ( op.30, 1840 - 12 laulu Eichendorfi tekstidele) jt.

5. Muusikalis-dramaatilised teosed:


Ooper "Genoveva" (1848)

Oratoorium "Paradiis ja Peri" (1843)

Muusika Byroni "Manfredile" (1849)

Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt.

Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu t├╝├╝pilised jooned v├Áiksime kokku v├Átta j├Ąrgmistes punktides:

a) Suur uudsus. Schumann leidis omap├Ąrase muusikalise v├Ąljenduse.

b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja ps├╝hholoogia on helilooja t├Ąhelepanu keskpunktis. Schumann ise ├╝tles: "Mida kitsapiirilisem on maailm v├Ąljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele".
Selline endasses├╝venemine paneb aluse ps├╝hholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm.

c) Fantastika. See k├Áiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelk├Áige tema isiklike n├Ągemuste ja tunnete fantastika.

d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda ├╝leelamustega (see esines v├Ąga selgelt ka juba Schubertil).

e) Schumann oli eelk├Áige l├╝├╝rik, seep├Ąrast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (s├╝mfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks ├╝ksikisiku tunnetele anda veel laia filosoofilist teemak├Ąsitlust ja seep├Ąrast Schumannil esineb suurvormis puuduj├Ą├Ąke.

f) L├╝├╝rikuna kirjutas Schumann palju miniat├╝├╝re ja miniat├╝├╝ride ts├╝kleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniat├╝├╝r ongi sobivaim v├Ąljendusvorm ├╝ksikisiku tundeist ja meeleoludest. (Tuleta meelde Schubertit!). Ka tema miniat├╝├╝ridets├╝klid vastavad p├Áhim├Áttele: nad on kogumikud mitmesugustest tunnetest ja meeleoludest, inimese keerukast hingelisest mitmepalgelisusest.

g) Schumanni muusikaline keel on v├Ąga mitmek├╝lgne. Siin v├Áime kohata laululis-romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann t├Ái oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) r├╝tmi. Eriti tuleb r├Áhutada Schumanni omap├Ąrast r├╝tmik├Ąsitlust.
Konspekt on p├Ąrit H. Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist

 

Kasutataud tarkvara Joomla!. Designed by: Free Joomla 1.5 Template, dns zone. Valid XHTML and CSS.